Kunstmuru tervislikkusest

Liikvel on mitmeid müüte, et kunstmuruväljakud on mängijate tervisele ohtlikud. Milline on olukord tegelikult?

Pehmendav aluskiht vähendab põrutusi

Mõnede uuringute järgi esineb kunstmurul rohkem vigastusi kui tavamurul. See võib tõesti olla probleemiks neil väljakutel, kus pole lisatud pehmendavat aluskihti kunstmuru alla. Kvaliteetne ja piisava paksusega elastne kiht ning korrapäraselt lisatud täitematerjal murukiudude vahel tagavad selle, et kunstmurul ei esine märkimisväärselt rohkem põrutusi kui tavaväljakul.

Kaasaegne murukiud on kehasõbralik

Vanemad kunstmurukatted võisid tekitada jalgpalluritele ulatuslikumalt marrastusi kui looduslik muru, kuna jalgpallis kasutatakse üsna palju libisemist, ent võistlusvorm ei kata täielikult käsi ja jalgu. Kaasaegne sünteetline murukiud on kordades pehmem ja varasemad probleemid ei ole seega võrreldavad.

Kuumuse vastu aitab kastmine

Kunstmuru võib suviste kuumalainete ajal muutuda kuumemaks kui looduslik muru, kuid selle vastu aitab väljaku kastmine veega enne trenni või võistlusi. Nii nagu peaks seda tegema ka loodusliku muru puhul, mis vajab kuumuses ellujäämiseks niiskust.

Erinevad täitekihid

Arutletud on ka kunstmurus täitematerjalina kasutatava kummipuru keskkonnariskide üle. 5G kunstmuruväljaku puhul kannab rendileandja hoolt kõikide kasutatud materjalide keskkonnanõuetele vastava utiliseerimise ja taaskasutamise eest. Tunnustatud vastutustundlikku ettevõttena võtame amortiseerunud väljakult üles ja sorteerime 100% täitematerjalidest. Lisaks on juba kasutusel ka looduslikud alternatiivid, näiteks korgipuru.

Kasu rohkem kui kahju

Kokkuvõttes võib öelda, et kuna kunstmuruväljakud võimaldavad Eesti kliimas jalgpalli mängida aastaringselt, siis rahvatervise seisukohalt toovad väljakud pigem kasu kui kahju, sest võimalus populaarse spordiala harrastamiseks hoiab tervislike eluviiside ja füüsilise aktiivsuse juures väga laia osa Eesti elanikkonnast.