Euroopa kontekst

Spordiregistri andmetel on Eestis 623 jalgpalliväljakut, millest veidi vähem kui 100 on kunstmurukattega. On seda palju, vähe või piisavalt?

Eesti Jalgpalli Liidu infrastruktuuri arengukavas aastani 2024 nenditakse, et kui Eestis on jalgpalliväljak iga 9571 elaniku kohta, siis näiteks Soomes on vastav number 1338. Meie klimaatilistes tingimustes olulisi altsoojendusega kunstmuruväljakuid on Eestis vaid 2, Soomes aga 62. Arengukava seab eesmärgiks vähemalt ühe täismõõtmetes kunstmuruväljaku iga 10 000 elaniku kohta ning lisaks väljaku igale gümnaasiumile. Igasse 1000 elanikuga asulasse, kus puudub gümnaasium, soovitakse rajada veidi väiksemat kunstmuruväljakut (umbes 3000 m2), igale koolile tahetakse miniväljakut (kuni 450 m2) ning igale lasteaiale oma miniväljakut (umbes 110 m2).

Paljudes Euroopa Liidu riikides on välja arendatud süsteem, mille järgi peaks iga omavalitsuse elaniku kohta sõltumata vanusest olema 1,5-2 ruutmeetrit kunstmuruväljaku pinda. Selle süsteemi järgi vajaks kogu Eesti umbes 2-2,6 miljonit ruutmeetrit kunstmuru spordiväljakuid, mis vastab 272-354 täismõõtmetes jalgpalliväljakule.