Euroopa kontekst

Kui vaadelda jalgpallimaastikku Euroopa kontekstis, siis on Eestis Spordiregistri andmetel 623 jalgpalliväljakut, millest veidi vähem kui 100 on kunstmurukattega.

Palju, vähe või piisavalt?

Eesti Jalgpalli Liidu infrastruktuuri arengukavas aastani 2024 tuuakse välja võrdlus, et kui Eestis on jalgpalliväljak iga 9571 elaniku kohta, siis näiteks Soomes on vastav number 1338.

Meie klimaatilistes tingimustes olulisi altsoojendusega kunstmuruväljakuid on Eestis vaid 2, Soomes aga tervelt 62.

Eesti jalgpalli arengusuunad

Infrastruktuuri arengukavas tuuakse välja järgmised prioriteedid:

  • Vähemalt üks täismõõtmetes kunstmuruväljak iga 10 000 elaniku kohta ning lisaks väljak igale gümnaasiumile.
  • Igasse 1000 elanikuga asulasse, kus puudub gümnaasium, üks väiksem kunstmuruväljak (umbes 3000 m2).
  • Igale koolile miniväljak (kuni 450 m2).
  • Igale lasteaiale oma miniväljak (umbes 110 m2).

Kui palju on piisav?

Paljudes Euroopa Liidu riikides on välja arendatud süsteem, mille järgi peaks iga omavalitsuse elaniku kohta (sõltumata vanusest) olema 1,5-2 ruutmeetrit kunstmuruväljaku pinda. Selle süsteemi järgi vajaks kogu Eesti umbes 2-2,6 miljonit ruutmeetrit kunstmuru spordiväljakuid, mis vastab 272-354 täismõõtmetes jalgpalliväljakule.