Kunstmurust

Kaasaegne kunstmuru tagab jalgpalliväljakul loodusliku muruga võrreldavad mänguomadused. Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) hinnangul on kunstmuru täna parim alternatiiv tavamuruga väljakutele.

Kunstmuruväljakute eeliseks on parem vastupidavus ilmaoludele ja tihedale kasutusele, aastaringne mängimisvõimalus ning lihtsam hooldus võrreldes loodusliku muruga.

Kunstmuru kasutati esimest korda 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides, Astrodome staadionil. Euroopa jalgpalliklubid hakkasid kunstmuruväljakuid paigaldama 1980. aastatel.

Kunstmuruväljakud aina populaarsemad

Kuigi seejärel eelistati mõnda aega siiski loodusliku muruga väljakuid, on tehnoloogia areng tänaseks jõudnud nii kaugele, et sertifitseeritud kunstmuruväljakutel võib pidada kõiki rahvusvahelisi jalgpallikohtumisi. Näiteks peeti kunstmuruväljakul 2008. aasta Euroopa meistrivõistluste finaal Inglismaa ja Venemaa meeskondade vahel ning 2015. aasta naiste jalgpalli maailmameistrivõitlused mängiti täies mahus kunstmurul.

Kunstmuru kvaliteet

Kunstmuru näeb välja nagu sünteetilistest rohulibledest koosnev looduslik muru.

Kvaliteetne kunstmuruväljak koosneb tavaliselt viiest kihist. Esmalt rajatakse aluspadi, milleks on enamasti killustik. Seejärel spetsiaalsest materjalist pehmendav kiht (shock pad), mis annab väljakule elastsuse.

Selle peale rullitakse kunstmuru, mille kiudude vahele puistatakse kahes kihis täitematerjali: esmalt liiva ja seejärel kummipuru. Kõik see tagab, et kunstmuru oleks mänguomadustelt võimalikult sarnane tavamurule ning piisavalt elastne, et vältida mängija kukkumisel vigastuste tekkimist.

FIFA nõuded

Meie partneriteks on maailma juhtivad kunstmuru tootjad, kelle toodangu seast valime 5G kunstmuruväljakute paigaldamiseks parima muru vastavalt iga objekti spetsiifilisi vajadusi ja kasutuskoormust arvestades.

Uus kunstmuru vastab FIFA kõrgeimatele kategooriatele, mis võimaldab pärast paigaldusjärgset sertifitseerimist pidada väljakul kõiki kõrgetasemelisi jalgpallikohtumisi.

FIFA ja Eesti Jalgpalli Liidu kvaliteedisüsteemist saab lugeda siit.